Ahja jõgi
Kanuumatk üleujutatud Ahja jõel:
Võhandu jõgi
Koos ülemjooksu ehk Pühajõega Eesti pikim jõgi. Kaitsealal kärestikuline ja kivine. Suvel kohati liiga madal. Palju vanasid veskikohti ning liivakivipaljandeid. Alamjooksul lai ja rahulik. Ilusad vaated. Kanuumatk Võhandu jõel on sobilik ette võtta ka mitmepäevasena. Kui sõita kaks päeva, sobib ideaalselt ööbimiseks RMK Leevi lõkkekoht otse jõe kaldal.
Video kahepäevasest õpilaste kanuumatkast Võhandu jõel (autor Neeme Katt):
Leevi jõgi
Ahja jõe matka on võimalik alustada Leevi jõe alamjooksul. Leevi on kitsas, madal ja iga käänaku taga uus üllatus.
Mustjõgi
Käänutab laial luhal. Hea rahuliku kulgemise jõgi. Hästi läbitav alates Roosiku sillast Antsla-Sänna maanteel. Sobilik ka mitmepäevaseks matkaks. Läti piiri ääres ühineb Koivaga, kus saab soovi korral matka jätkata. Koivat pidi saab matkata edasi Lätisse. Kevadeti tõuseb jões veetase mitu meetrit ja tekib hiigelsuur veeväli.
Koiva jõgi
Mustjõel alustatud matka saab lõpetada Koival. Voolab Eesti-Läti piiril. Lai ja vaba vesi. Soovi korral saab Koivat pidi sõita ka Lätisse ja matka lõpetada seal.
Pärlijõgi
Kitsas ja suure langusega jõgi. Sõidetav eelkõige suurema veega kevadeti või vihmaperioodil suvel. Palju kopratamme ja ilusat loodust. Eelkõige neile, kes hindavad aktiivset füüsilist tegevust ja kanuumatka asemel “matka kanuuga” (tihti tuleb välja ronida ja kanuud kaasa vedada).
Piusa jõgi
Kaitsealal väga suure langusega ja kivine. Rohkete liivakivipaljanditega. Sõidetav ainult kevadise suurveega ning suurte kogemustega matkajale. Allpool kaitseala läbitav ka suvel. Tamme-Piusa lõigul üksikud vette kukkunud puuhiiglased. Jõel ilus liivapõhi, kallastel valdavalt pügatud heinamaad. Kolmas lõik, mida saab sõita, kulgeb piirist-piirini (Venemaa piirist – Venemaa piirini läbi Korela küla).
Vaidva jõgi
Liivaste kallastega, sügavas sängis. Kohati sügavas orus. Teekonnale jäävad mõned ujuvatest puudest tekkinud ummistused, mille ületamine nõuab tavalisest kulgemisest suuremat pingutust.
Kooraste aheljärvistu (Sillaotsa jõgi)
Sügavas ürgorus 11-st looduslikust järvest koosnev teekond. Järvi ühendab kitsas käänuline oja. Loodus on väga mitmekesine ja iga järv omanäoline. Aprillis (peale jää sulamist) ning mais on teekond päris hästi läbitav. Juuni keskpaigast alates pole kanuumatk Kooraste aheljärvistul enam klassikaline “kanuumatk” vaid lõiguti pigem “matk kanuuga”. Matku alustame tavaliselt Vidrike Külamaja juurest. Kooraste Suurjärvest saab edasi kulgeda mööda Sillaotsa jõge seni, kui see Jõgehara külas ühineb Võhandu jõega (ülemjooksul kannab ka Pühajõe nime).
Video meie matkajatelt, autor Ksenia Kuum:
Jägala jõgi
Kulgeb pikalt Kõrvemaa maastikukaitseala piiril. Jõe ümbrus ja metsarajad on väga iseloomulikud Kõrvemaale. Jõgi ise on turbamullaste kallastega ning matkajal on võimalus manööverdada sissekukkunud puude vahel. Kui alustada matka Kiigumõisa allikate juurest, siis on boonuseks kristallselge vesi ning lummavad rabavaated.
Avijõgi
Väga ilus ja huvitav jõgi, mis sõidetav märtsi lõpust aprilli lõpuni ja muul ajal suurema vihmasaju järel. Ideaalne ka kahepäevaseks matkaks. Kohati kiired ja kivised lõigud. Väga põnev kulgemine läbi Avinurme asula. Viimased 10 aastat on Peipsi-Alutaguse Koostöökoda organiseerinud igal kevadel väga vahva ürituse, kus osalejad saavad 2 päeva vee peal veeta, lisaks hoolitsetakse toitlustuse, õhtuse programmi ja öömaja eest. Loe lähemalt siit: Avijõe kanuuretked.
Pedja jõgi
Suvisel ajal kasvab jões rohkelt erinevaid veetaimi. Allpool Puurmani silda algab peagi Alam-Pedja looduskaitseala, kuhu inimese jalg satub üsna harva. Sobilik neile, kes tahavad osa saada metsikust ja inimtühjast loodusest.
Elva jõgi
Kanuumatkaks sobiv väga pikas ulatuses. Elva küla lähistel on jõgi sõidetav vaid suurvee ajal ja pakub elamuse neile, kes soovivad nautida kiiret voolu suure langusega jõel. Elva linna juures on jõgi aeglane ja sobilik neile, kes tahavad uudistada, milline näeb linn ja Peedu linnaosa välja jõe poolt vaadatuna.
Navesti jõgi
Jõe kanuuga sõidetav osa kulgeb valdavalt Soomaa Rahvuspargi piiril ning on looduslikult omane just sellele piirkonnale. Kaansoost ülevoolu jääb natuke kitsam jõelõik.
Lemmjõgi
“Jäine” kanuumatk Lemmjõel (autor Janek Press):
Raudna jõgi
Kulgeb otse läbi Soomaa Rahvuspargi südame. Kogub endasse Kõpu, Lemmjõe ja Tõramaa oja veed ning suubub Halliste jõkke. Sandra külast ülalpool võivad suvisel ajal sõitmist takistada vettelangenud puud.
Halliste jõgi
Lai ja aeglase vooluga Soomaa Rahvuspargile iseloomulik jõgi. Kanuuga läbitav väga pikas ulatuses. Halliste luhtadel kuuleb Sookurgede häälitsusi, kevadeti võib ilma matkajuhita eksida piiritul veeväljal.
Pärnu jõgi
Väga pikk ja mitmenäoline jõgi. Suvisel kuival ajal võib teatud lõikudel veetase madalaks jääda.
Mädajõgi
Jõgi Põlvamaal.

Kui meelepärast jõge ei leidnud, siis läheme koos avastama!