

 |

|
|
Kutsume kõiki osa saama võrratust ja mitmekesisest Eestimaa loodusest. Kanuumatk on sobiv aktiivse puhkuse veetmise viis nii lastele kui suurtele. Oodatud on lastega pered, sõpruskonnad, ettevõtete kollektiivid. Korraldame matkasid nii väikestele kui suurtele gruppidele. Grupi suurusele me piiranguid ei sea - matkale võib tulla kahekesi või mitmekümnekesi. Arvestame maksimaalselt kliendi soovidega.
Soovi korral leiame majutuse, sauna või seome tellitud matka ühtsesse paketti teiste üritustega.
Kanuumatk on ideaalselt sobilik ka neile, kel puudub eelnev kogemus. Samuti pole vajalik ujumisoskus - kõigile osalejatele jagatakse päästevestid. Enne matka algust juhendavad kogenud instruktorid kõiki osalejaid.
Kevad on varsti käes ja matkahooaeg alanud! Saada kiri ja pane kirja ennast meie "Soomaa listi" või küsi pakkumist suurveematkaks Lõuna-Eesti jõgedele!
Peatse kohtumiseni!
Kanuumatk toimub imekaunis Eesti looduses, mis on pidevas muutumises: aastaajad, jõe veetase, ilmataadi vingerbussid ja inimtegevuse mõjud.
Soovime pakkuda võimaliult looduslähedast kogemust ja sellest lähtuvalt on iga matk eriline, sest soovitame teile hetkel teadaolevailt parimaid jõgesid.
Jõel nagu ka igal teisel laevasõidul üldiselt kehtib reegel, et üle parda ei tohi visata midagi, mida pole esmalt ära söödud. Kui leiate jõest prügi või tekitate seda ise, siis matka lõppedes saab selel matkajuhile usaldada.
Matkade käigus külastame mitmeid Eesti kultuuri- ja ajalooliselt olulisi kohti nagu näiteks Suur Taevaskoda või Viimse Reliikvia filmist tuttav Siimu sild RMK Otteni metsamaja läheduses.
Et ka järgmistel huvilistel oleks, mida vaadata, siis tasub tähele panna matkajuhi juhtnööre, kuidas säilitada meie pärandit.
Enne matka: mõtle, mida on tarvis kaasa võtta. Sõltuvalt veekogust, aastaajast ja ilmast anname telefonis täpsed soovitused. Tavaliselt tasuks hoolitseda, et kaasas oleks:
- varuriided ja -jalanõud
- vihmariided, päevitusriided (vastavalt ilmale)
- päikesekreem, putukatõrjevahend
- karastusjook või tee
- midagi näljakustutuseks
Soojemate ilmadega saab varuriided jätta matka saatvasse autosse. Külmemate ilmade ja pikemate distantside puhul on soovitav võtta üks komplekt riideid ka kanuusse, pakkides need spetsiaalsesse veekindlasse kotti või vähemalt kahekordsesse kilekotti!
Kui pikka maad keegi veel läbida soovib ning mis kiirusega või palju loodust vaadelda ja päiksepaistest mõnu tunda, on tema enda otsustada. Soovime omalt poolt vaid teada, mis plaanis, et teaksime arvestada. Lisaks veel liikumise ajale kulub aega paljudele teistele tegevustele.
Siin näiteks matka plaan Ahja jõel Kiidjärvelt Porgandi veskini
- Sõit Tartust Kiidjärvele - 40 min
- Riiete vahetamine ja omavastutusdeklaratsiooniga tutvumine - 15 min
- Autode viimine matka lõpp-punkti - 20 min
- Kanuusõidu tehnika tutvustamine - 15 min
- Kohalike vaatamsiväärsuste ja loodusolude tuvustamine - 15 min
- Sõidu esimene osa üle Saesaare paisjärve - 1,5 tundi
- Saesaare tammi ületamine - 15-30 min
- Sõit Suurde Taevaskotta - 20 min
- Piknik ehtsate Eestimaiste pannkookide või tatrapirukaga - 30 min
- Sõit Otteni veski sillani - 30 min
- Sõit Porgandi veski sillani - 1 tund
- Kogunemine ja varustuse tagastamine - 15 min
- Sõit Tartusse - 1 tund
Sõit matka alguspunkti ja tagasi võtab antud juhul kokku 2 tundi, Sõidu aeg on 3-3,5 tundi ja kõige muu peale kulub lisaks 2 tundi. Kokku tasub arvestada orienteeruvalt 6-7 tunniga.
NB! Alkoholi tarbimine enne matka ja matka käigus on rangelt mittesoovitatav. Matkajuht eemaldab joobes matkajad kanuust.
Matka ajal saab nõu ja abi küsida saatekanuust või saateautost - igal mõlal on telefoninumbrid kirjas. Telefoni uppumise pärast pole tarvis muretseda, sest veekindla koti saab matkajuhilt.
Enne matka puhastame jõed puudest, mis takistavad sõitu ja testime sõprade peal keerulisemaid kohti.
Galerii Kooraste aheljärvistu lahtisaagimine
Seni oleme sõitnud järgmistel jõgedel (kliki jõe nimel täpsema kirjlduse vaatamiseks):
-
Ahja jõgi
Video

Eesti populaarseim kanuujõgi! Väga mitmekesine. Alguses kitsas ja käänuline, allpool laiem ja rahulikum. Mitmel lõigul sügavas ürgorus, rohkelt liivakivipaljandeid, kohati kivine, mõned kärestikud. Sobilik mitmepäevaseks matkaks.
-
Leevi jõgi
Ahja jõe matka on võimalik alustada Leevi jõe alamjooksul. Leevi on kitsas, madal ja iga käänaku taga uus üllatus.
-
Võhandu jõgi
Koos ülemjooksu ehk Pühajõega Eesti pikim jõgi. Kaitsealal kärestikuline ja kivine. Suvel kohati liiga madal. Palju vanasid veskikohti ning liivakivipaljandeid. Alamjooksul lai ja rahulik. Ilusad vaated. Sobilik mitmepäevaseks matkaks.
-
Mustjõgi

Käänutab laial luhal. Hea rahuliku kulgemise jõgi. Sobilik ka mitmepäevaseks matkaks. Läti piiri ääres ühineb Koivaga, kus saab soovi korral matka jätkata.
-
Koiva jõgi
Mustjõel alustatud matka saab lõpetada Koival. Voolab Eesti-Läti piiril. Lai ja vaba vesi. Soovi korral saab Koivat pidi sõita ka Lätisse ja matka lõpetada seal.
-
Pärlijõgi
Kitsas ja suure langusega jõgi. Sõidetav eelkõige suurema veega kevadeti või vihmaperioodil sulvel. Palju kopratamme ja ilusat loodust. Eelkõige neile, kes hindavad aktiivset füüsilist tegevust ja kanuumatka asemele matka kanuuga (tihti tuleb välja ronida ja kanuud kaasa vedada).
-
Piusa jõgi
Kaitsealal väga suure langusega ja kivine. Rohkete liivakivipaljanditega. Sõidetav ainult kevadise suurveega ning suurte kogemustega matkajale. Allpool kaitseala läbitav ka suvel. Üksikud vette kukkunud puuhiiglased. Jõel ilus liivapõhi, kallastel valdavalt pügatud heinamaad.
-
Peetri jõgi
Galerii
Video

Huvitav jõgi Läti piiri lähistel. Kohati kiire vooluga ja kivine. Kaldal nii pae- kui ka liivakivipaljandid! Sügisel mõnus värviline lehtmets. Kuivemal ajal veetase liiga madal. Ideaalne matkaaeg septembris-oktoobris peale vihmaperioodi või kevadel.
-
Vaidva jõgi
Liivaste kallastega, sügavas sängis. Kohati sügavas orus. Teekonnale jäävad mõned ujuvatest puudest tekkinud ummistused, mille ületamine nõuab tavalisest kulgemisest suuremat pingutust.
-
Kooraste aheljärvistu (Sillaotsa jõgi)
Galerii
Kaart

Sügavas ürgorus 11-st looduslikust järvest koosnev teekond. Järvi ühendab kitsas käänuline oja. Loodus on väga mitmekesine ja iga järv omanäoline. Suvel võib veetase kohati sedavõrd madalaks langeda, et vaja on kanuust välja astuda.
-
Pühajõgi (Võhandu ülemjooks)
Galerii 1
Galerii 2
Kaart
Video

Mõnus ja üsna nobeda vooluga. Kohati metsavahel, kohati lagedamal. Ilus loodus ja vaheldusrikas ümrus. Kulgeb pikalt läbi okasmetsa ja meenutab natuke Ahjat.
-
Väike Emajõgi

Sõidetav mitmel lõigul. Ülemjooksul kitsas ja kohati madal. Kaldal palju hõbepajusid ning mitmed liivakivipaljandid! Allpool lai ja vaba veega.
-
Valgejõgi
Galerii

Sobilik nii ühepäevaseks kui ka mitmepäevaseks matkaks. Metsik loodus ja inimtühi ümbrus. Vool muutub kiiremaks enne Peterburi maantee silda.
-
Jägala jõgi
Kulgeb pikalt Kõrvemaa maastikukaitseala piiril. Jõe ümbrus ja metsarajad on väga iseloomulikud Kõrvemaale. Jõgi ise on turbamullaste kallastega ning matkajal on võimalus manööverdada sissekukkunud puude vahel.
-
Põltsamaa jõgi
Galerii

Endla looduskaitsealal kulgeb jõgi paiguti läbi raba võimalik kanuust välja astuda ja murakaid noppida. Tegemist on looduslikult väga erilise ja tähelepanuväärse piirkonnaga.
-
Pedja jõgi
Suvisel ajal kasvab jões rohkelt erinevaid veetaimi. Allpool Puurmani silda algab peagi Alam-Pedja looduskaitseala, kuhu inimese jalg satub üsna harva. Sobilik neile, kes tahavad osa saada metsikust ja inimtühjast loodusest.
-
Emajõgi
Galerii

Kanuusõiduks pisut liiga lai, kuid maitse üle ei vaielda. Emajõel saab lõpetada matku, mille algus jääb Põltsamaa, Pedja või Elva jõele. Viimastel aastatel oleme kevadise suurveega viinud huvilisi uudistama Tartu kesklinna ja Ihaste kanti.
-
Elva jõgi
Kanuumatkaks sobiv väga pikas ulatuses. Elva küla lähistel on jõgi sõidetav vaid suurvee ajal ja pakub elamuse neile, kes soovivad nautida kiiret voolu suure langusega jõel. Elva linna juures on jõgi aeglane ja sobilik neile, kes tahavad uudistada, milline näeb linn ja Peedu linnaosa välja jõe poolt vaadatuna.
-
Navesti jõgi
Jõe kanuuga sõidetav osa kulgeb valdavalt Soomaa Rahvuspargi piiril ning on looduslikult omane just sellele piirkonnale. Kaansoost ülevoolu jääb natuke kitsam jõelõik.
-
Lemmjõgi
Soomaa Rahvuspargi üks ilusamaid ja huvitavamaid jõgesid. Kallastel kasvavad Soomaale omased taimed. Lisaks teistele tasuks esile tuua siberi võhumõõkasid ja suuri väärikaid tammepuid.
-
Kõpu jõgi
Ühineb Soomaa Rahvuspargi piiril Raudnaga. Toomingate õitsemisajal on Vanaveski külast kuni Raudnaga ühinemiseni kulgev jõeosa mõlemalt kaldalt palistatud valgete õitega.
-
Raudna jõgi
Kulgeb otse läbi Soomaa Rahvuspargi südame. Kogub endasse Kõpu, Lemmjõe ja Tõramaa oja veed ning suubub Halliste jõkke. Sandra külast ülalpool võivad suvisel ajal sõitmist takistada vettelangenud puud.
-
Halliste jõgi
Lai ja aeglase vooluga Soomaa Rahvuspargile iseloomulik jõgi. Kanuuga läbitav väga pikas ulatuses. Halliste luhtadel kuuleb Sookurgede häälitsusi, kevadeti võib ilma matkajuhita eksida piiritul veeväljal.
-
Pärnu jõgi
Väga pikk ja mitmenäoline jõgi. Suvisel kuival ajal võib teatud lõikudel veetase madalaks jääda.
Kui meelepärast ei leidnud, siis lähme koos avastama!
Kanuumatka hind on alates 25 €/in (alates kuuest osalejast sisaldab kerget matkaeinet, suvisel ajal pakume pannkooke moosiga)
- alla 10 aastastele tasuta
- 10-16 aastat poole hinnaga
Proovime oma hinnakujunduses olla võimalikult kliendisõbralikud:
- matka juurde kuulub kaldateenistus kogu matka jooksul, vajadusel või soovi korral sõidab matkajuht grupiga kaasa
- matka hind on ühe inimese ühe matkapäeva hind
- mitmepäevastel matkadel soodsamad hinnad
- soodustused (üli)õpilasgruppidele
- lastega peredel alates teisest lapsest tasuta
Kanuu ei ole meresõiduvahend, KUID...
... kui hea ilmaga jalgsi Vilsandile saab, siis peab seda saama ka kanuuga.
On 9. augusti õhtu 2011. a ning istume Kuusnõmme poolsaare tipus ja ootame, et tuul vaibuks. Ees paistavad Mihklirahu, Käkirahu, Noogimaa ja muidugi Vilsandi saar. Kanuud on merekaldal ning kogu varustus veekindalt pakitud. Ilm pole küll soodsaim, kuid prognoos annab lootust, et tuul peaks vaibuma - lükkame kanuud vette...
Täpselt 2 tundi hiljem maabume õnnelikult kuid väsinuna Vilsandi sadamas, olles vahepeal maitsnud nii äikesetormi, kanuusse pritsinud soolaseid laineid kui ka imeilusaid vaateid, kus ühel pool tormipilvedesse mattunud tume taevas ja teisel pool loojuv päike koos topeltvikerkaarega meie kohal.
Järgmisel päeval libiseme pärituules tagasi Kuusnõmmele kõigest 40 minutiga...
Üks pilt võib rääkida enam kui tuhat sõna, seega ka pisuke visuaalne ülevaade:
Galerii
Ajalooline kanuumatk Kärdlas Nuutri jõel
Me ei pretendeeri absoluutsele tõele, aga usume siiralt, et Ahja Matkade poolt korraldatud retk läbi Kärdla linna oli esimeseks kanuumatkaks Nuutri jõe ajaloos. Meie uskumust kinnitasid ka kohalikud hiidlased ning meenutasid heldimusega, kuidas aastakümneid tagasi ikka kevadeti Nuutrit mööda palgijuppidel ja iseehitatud parvedel sõideti.
2011. a augustis toimunud matka alustasime koduselt Hiiu tänavalt ning kulgesime mõnusalt ning seikluslikult läbi ja üle Kärdla trummide otse merele, edasi möödusime Rannapaargust ning ujumisrannast. Sündmuse erakordsust näitas seegi, et nii mõnigi autojuht oleks oma sõiduvahendiga peaaegu kraavis lõpetanud, kui kohalikus linnapildis veidraid veesõidukeid mööda kraavilaiust jõge kulgemas nägi.
Mõned pildid ka:
Galerii
Pakume mõne omapoolse mõtte, kuidas muuta matkaelamus meeldejäävaks ning erinevaks tavapärasest.
Suurveematkad - ei tähenda tingimata märjaks saamist ja külmetamist. Kevadine suurvesi pakub lugematul arvul avastamisvõimalusi ka veekogudel, mis on oma iseloomult rahulikumad. Kevadeti pääseb kanuuga sinna, kuhu kesksuvel tavaliselt ei pääse. Sellisteks kohtadeks võivad olla kitsad ojakesed, mis suvel peaaegu kuivad või üleujutatud heinamaad jõeluhtadel, kuhu muul ajal üle kõrge kaldaääre pilk ei ulatu. Suurimaks üleujutusalaks, mida võimalik uudistamas käia, on Soomaa Rahvuspark. Selliste matkade juurde kuulub alati soe tee, supitermos ning meiepoolne saatemeeskond nii veel kui kaldal. Enne matka hindame võimalikke riske ning anname endast parima, et võimalikke ebameeldiviusi vältida.
Suveõhtumatkad - kui tavaliselt käiakse kanuumatkal keskpäevase palavusega, siis toredaks elamuseks võib osutuda hoopis kulgemine veel koos õhtupäikesega. Looduse värvid on teistsugused, sageli tekib jõekohale müstiline uduloor ning vaikselt liikudes on tõenäosus kohata mõnd metslooma oluliselt suurem, kui lõunasel ajal.
2011. a hooajal pakume suveõhtumatkadele võrreldes tavamatkaga soodsamat hinda - küsi pakkumist!
Öised matkad - Eestimaa suvi on lühike, kuid valge. Suvekuudel on paljudel veekogudel võimalik liikuda ka öösiti. Õine loodus jätab kustumatu mulje - metsaelanikud on ärkvel, käib vilgas elu, millest annavad märku erinevad häälitsused ja huiked. Võib trehvata kobrast ning teisi jõeäärseid tegelasi. Matka võib alustada õhtuhämaruses või planeerida hoopis nii, et kanuust oleks võimalik jälgida päikesetõusu.
Suvepäevade korraldamine
- kui ettevõttel on plaanis korraldada suvepäevad, siis tasuks kaaluda programmi ühe osana ka mõnda tegevust vee peal. Kui toimumiskoht asub jõe või järve ääres, siis on tingimused selleks eriti soodsad (võime aidata peopaiga leidmisel). Kavasse võib võtta pisikese matka, võistluse kiiruse või täpsuse peale, samuti oleme valmis pakkuma soovijatele kanuusõitu kogu ürituse jooksul. Oleme avatud koostööks ettevõtetele, kelle põhitegevuseks on suvepäevade korraldamine.
Kevadine üleujutus Soomaa Rahvuspargi aladel on üks tähelepanuväärsemaid Eestis. Eriti suurejoonelisena kulgeb see iga mõne aasta tagant. Viimased suuremad üleujutsed leidsid aset 1999. a kevadel, 2002. a kevadel ning järjestikku 2010. ja 2011. a kevadel. On olnud ka selliseid aastaid, kui jõed ei ole kevadeti sängist välja pääsenud.
Hea võimalus üleujutusest osaasaamiseks on kanuumatk veeväljal. Sellise matka muudab eriliseks võimalus liigelda kanuuga mööda teid, metsasihte, kraave, külastada vanu taluasemeid, sõita keset metsa ning üle heinamaade.
Ahja Matkad OÜ instruktorid on käinud Soomaa Rahvuspargi aladel matkamas jalgsi ja kanuuga - nii suvel kui ka viiendal aastaajal. Kanuumatkale tuleb alati kaasa matkajuht, kes vastutab turvalisuse eest ning on ühtlasi teejuhiks.
Üleujutuse tipp langeb tavaliselt ühele või kahele nädalavahetusele. Kel kindel soov looduse tippsündmusest osa saada, võiks enda soovist varakult teada anda meilitsi või helistades. Jälgime pidevalt jõgede veetaset ning erinevaid ilmaprognoose ning võtame teiega ühendust ja leiame koos parima aja matkaks.
Veetaseme kõrgust saab ise jägida ilmateenistuse.ee Halliste-Riisa silla mõõtepunktis. Kui veetase kerkib üle 300 cm kokkuleppelisest "nulltasemest", siis saab kanuuga juba metsavahel ja luhtadel liikuda.
Galerii lumine Soomaa
Galerii 2010. ja 2011. aastast
|
|
|
|

|


 |