Jõed

Ahja jõgi on Eesti populaarseim kanuujõgi! Väga mitmekesine. Alguses kitsas ja käänuline, allpool laiem ja rahulikum. Mitmel lõigul sügavas ürgorus, rohkelt liivakivipaljandeid, kohati kivine, mõned kärestikud. Sobilik mitmepäevaseks matkaks.

Kanuumatk üleujutatud Ahja jõel:

Koos ülemjooksu ehk Pühajõega Eesti pikim jõgi. Kaitsealal kärestikuline ja kivine. Suvel kohati liiga madal. Palju vanasid veskikohti ning liivakivipaljandeid. Alamjooksul lai ja rahulik. Ilusad vaated. Kanuumatk Võhandu jõel on sobilik ette võtta ka mitmepäevasena. Kui sõita kaks päeva, sobib ideaalselt ööbimiseks RMK Leevi lõkkekoht otse jõe kaldal.

Video kahepäevasest õpilaste kanuumatkast Võhandu jõel (autor Neeme Katt):

Ahja jõe matka on võimalik alustada Leevi jõe alamjooksul. Leevi on kitsas, madal ja iga käänaku taga uus üllatus.

Käänutab laial luhal. Hea rahuliku kulgemise jõgi. Hästi läbitav alates Roosiku sillast Antsla-Sänna maanteel. Sobilik ka mitmepäevaseks matkaks. Läti piiri ääres ühineb Koivaga, kus saab soovi korral matka jätkata. Koivat pidi saab matkata edasi Lätisse. Kevadeti tõuseb jões veetase mitu meetrit ja tekib hiigelsuur veeväli.

Mustjõel alustatud matka saab lõpetada Koival. Voolab Eesti-Läti piiril. Lai ja vaba vesi. Soovi korral saab Koivat pidi sõita ka Lätisse ja matka lõpetada seal.

Kitsas ja suure langusega jõgi. Sõidetav eelkõige suurema veega kevadeti või vihmaperioodil suvel. Palju kopratamme ja ilusat loodust. Eelkõige neile, kes hindavad aktiivset füüsilist tegevust ja kanuumatka asemel “matka kanuuga” (tihti tuleb välja ronida ja kanuud kaasa vedada).

Kaitsealal väga suure langusega ja kivine. Rohkete liivakivipaljanditega. Sõidetav ainult kevadise suurveega ning suurte kogemustega matkajale. Allpool kaitseala läbitav ka suvel. Üksikud vette kukkunud puuhiiglased. Jõel ilus liivapõhi, kallastel valdavalt pügatud heinamaad.

Huvitav jõgi Läti piiri lähistel. Kohati kiire vooluga ja kivine. Kaldal nii pae- kui ka liivakivipaljandid! Sügisel mõnus värviline lehtmets. Kuivemal ajal veetase liiga madal. Ideaalne matkaaeg septembris-oktoobris peale vihmaperioodi või kevadel.

Varakevadine kanuumatk Peetri jõel:

Liivaste kallastega, sügavas sängis. Kohati sügavas orus. Teekonnale jäävad mõned ujuvatest puudest tekkinud ummistused, mille ületamine nõuab tavalisest kulgemisest suuremat pingutust.

Sügavas ürgorus 11-st looduslikust järvest koosnev teekond. Järvi ühendab kitsas käänuline oja. Loodus on väga mitmekesine ja iga järv omanäoline. Aprillis (peale jää sulamist) ning mais on teekond päris hästi läbitav. Juuni keskpaigast alates pole kanuumatk Kooraste aheljärvistul enam klassikaline “kanuumatk” vaid lõiguti pigem “matk kanuuga”. Matku alustame tavaliselt Vidrike Külamaja juurest. Kooraste Suurjärvest saab edasi kulgeda mööda Sillaotsa jõge seni, kui see Jõgehara külas ühineb Võhandu jõega (ülemjooksul kannab ka Pühajõe nime).

Mõnus ja üsna nobeda vooluga. Kohati metsavahel, kohati lagedamal. Ilus loodus ja vaheldusrikas ümrus. Kulgeb pikalt läbi okasmetsa ja meenutab natuke Ahjat.

Sõidetav mitmel lõigul. Ülemjooksul kitsas ja kohati madal. Kaldal palju hõbepajusid ning mitmed liivakivipaljandid! Allpool lai ja vaba veega.

Sobilik nii ühepäevaseks kui ka mitmepäevaseks matkaks. Metsik loodus ja inimtühi ümbrus. Vool muutub kiiremaks enne Peterburi maantee silda.

Kulgeb pikalt Kõrvemaa maastikukaitseala piiril. Jõe ümbrus ja metsarajad on väga iseloomulikud Kõrvemaale. Jõgi ise on turbamullaste kallastega ning matkajal on võimalus manööverdada sissekukkunud puude vahel.

Endla looduskaitsealal kulgeb jõgi paiguti läbi raba – võimalik kanuust välja astuda ja murakaid noppida. Tegemist on looduslikult väga erilise ja tähelepanuväärse piirkonnaga.

Suvisel ajal kasvab jões rohkelt erinevaid veetaimi. Allpool Puurmani silda algab peagi Alam-Pedja looduskaitseala, kuhu inimese jalg satub üsna harva. Sobilik neile, kes tahavad osa saada metsikust ja inimtühjast loodusest.

Kanuusõiduks pisut liiga lai, kuid maitse üle ei vaielda. Emajõel saab lõpetada matku, mille algus jääb Põltsamaa, Pedja või Elva jõele. Viimastel aastatel oleme kevadise suurveega viinud huvilisi uudistama Tartu kesklinna ja Ihaste kanti.

Kanuumatkaks sobiv väga pikas ulatuses. Elva küla lähistel on jõgi sõidetav vaid suurvee ajal ja pakub elamuse neile, kes soovivad nautida kiiret voolu suure langusega jõel. Elva linna juures on jõgi aeglane ja sobilik neile, kes tahavad uudistada, milline näeb linn ja Peedu linnaosa välja jõe poolt vaadatuna.

Jõe kanuuga sõidetav osa kulgeb valdavalt Soomaa Rahvuspargi piiril ning on looduslikult omane just sellele piirkonnale. Kaansoost ülevoolu jääb natuke kitsam jõelõik.

Soomaa Rahvuspargi üks ilusamaid ja huvitavamaid jõgesid. Kallastel kasvavad Soomaale omased taimed. Lisaks teistele tasuks esile tuua siberi võhumõõkasid ja suuri väärikaid tammepuid.

Ühineb Soomaa Rahvuspargi piiril Raudnaga. Toomingate õitsemisajal on Vanaveski külast kuni Raudnaga ühinemiseni kulgev jõeosa mõlemalt kaldalt palistatud valgete õitega.

Kulgeb otse läbi Soomaa Rahvuspargi südame. Kogub endasse Kõpu, Lemmjõe ja Tõramaa oja veed ning suubub Halliste jõkke. Sandra külast ülalpool võivad suvisel ajal sõitmist takistada vettelangenud puud.

Lai ja aeglase vooluga Soomaa Rahvuspargile iseloomulik jõgi. Kanuuga läbitav väga pikas ulatuses. Halliste luhtadel kuuleb Sookurgede häälitsusi, kevadeti võib ilma matkajuhita eksida piiritul veeväljal.

Väga pikk ja mitmenäoline jõgi. Suvisel kuival ajal võib teatud lõikudel veetase madalaks jääda.

Jõgi Põlvamaal.

Väga huvitav ja põnev jõgi Lätis Valmiera ja Sigulda vahel. Suubub Koivasse. Sobib ideaalselt kahepäevaseks matkaks. Palju liivakivipaljandeid ja kärestikke.

Eestis tuntud Vaidva nime all. Sobib ideaalsetl ühepäevaseks matkaks kevadisel suurveeperioodil. Suvel veetase liiga madal.