Kanuu ei ole meresõiduvahend, KUID...
… kui hea ilmaga jalgsi Vilsandile saab, siis peab seda saama ka kanuuga.
On 9. augusti õhtu 2011. a ning istume Kuusnõmme poolsaare tipus ja ootame, et tuul vaibuks. Ees paistavad Mihklirahu, Käkirahu, Noogimaa ja muidugi Vilsandi saar. Kanuud on merekaldal ning kogu varustus veekindalt pakitud. Ilm pole küll soodsaim, kuid prognoos annab lootust, et tuul peaks vaibuma – lükkame kanuud vette…
Täpselt 2 tundi hiljem maabume õnnelikult kuid väsinuna Vilsandi sadamas, olles vahepeal maitsnud nii äikesetormi, kanuusse pritsinud soolaseid laineid kui ka imeilusaid vaateid, kus ühel pool tormipilvedesse mattunud tume taevas ja teisel pool loojuv päike koos topeltvikerkaarega meie kohal.
Järgmisel päeval libiseme pärituules tagasi Kuusnõmmele kõigest 40 minutiga…
Üks pilt võib rääkida enam kui tuhat sõna, seega ka pisuke visuaalne ülevaade.
Ajalooline Kanuumatk Kärdlas Nuutri jõel
Me ei pretendeeri absoluutsele tõele, aga usume siiralt, et Ahja Matkade poolt korraldatud retk läbi Kärdla linna oli esimeseks kanuumatkaks Nuutri jõe ajaloos. Meie uskumust kinnitasid ka kohalikud hiidlased ning meenutasid heldimusega, kuidas aastakümneid tagasi ikka kevadeti Nuutrit mööda palgijuppidel ja iseehitatud parvedel sõideti.
2011. a augustis toimunud matka alustasime koduselt Hiiu tänavalt ning kulgesime mõnusalt ning seikluslikult läbi ja üle Kärdla trummide otse merele, edasi möödusime Rannapaargust ning ujumisrannast. Sündmuse erakordsust näitas seegi, et nii mõnigi autojuht oleks oma sõiduvahendiga peaaegu kraavis lõpetanud, kui kohalikus linnapildis veidraid veesõidukeid mööda kraavilaiust jõge kulgemas nägi.
Pakume mõne omapoolse mõtte, kuidas muuta matkaelamus meeldejäävaks ning erinevaks tavapärasest.
Suurveematkad
– ei tähenda tingimata märjaks saamist ja külmetamist. Kevadine suurvesi pakub lugematul arvul avastamisvõimalusi ka veekogudel, mis on oma iseloomult rahulikumad. Kevadeti pääseb kanuuga sinna, kuhu kesksuvel tavaliselt ei pääse. Sellisteks kohtadeks võivad olla kitsad ojakesed, mis suvel peaaegu kuivad või üleujutatud heinamaad jõeluhtadel, kuhu muul ajal üle kõrge kaldaääre pilk ei ulatu. Suurimaks üleujutusalaks, mida võimalik uudistamas käia, on Soomaa Rahvuspark. Selliste matkade juurde kuulub alati soe tee, supitermos ning meiepoolne saatemeeskond nii veel kui kaldal. Enne matka hindame võimalikke riske ning anname endast parima, et võimalikke ebameeldiviusi vältida.
Suveõhtumatkad
– kui tavaliselt käiakse kanuumatkal keskpäevase palavusega, siis toredaks elamuseks võib osutuda hoopis kulgemine veel koos õhtupäikesega. Looduse värvid on teistsugused, sageli tekib jõekohale müstiline uduloor ning vaikselt liikudes on tõenäosus kohata mõnd metslooma oluliselt suurem, kui lõunasel ajal. 2011. a hooajal pakume suveõhtumatkadele võrreldes tavamatkaga soodsamat hinda – küsi pakkumist!
Öised matkad
– Eestimaa suvi on lühike, kuid valge. Suvekuudel on paljudel veekogudel võimalik liikuda ka öösiti. Õine loodus jätab kustumatu mulje – metsaelanikud on ärkvel, käib vilgas elu, millest annavad märku erinevad häälitsused ja huiked. Võib trehvata kobrast ning teisi jõeäärseid tegelasi. Matka võib alustada õhtuhämaruses või planeerida hoopis nii, et kanuust oleks võimalik jälgida päikesetõusu.
Suvepäevade korraldamine
– kui ettevõttel on plaanis korraldada suvepäevad, siis tasuks kaaluda programmi ühe osana ka mõnda tegevust vee peal. Kui toimumiskoht asub jõe või järve ääres, siis on tingimused selleks eriti soodsad (võime aidata peopaiga leidmisel). Kavasse võib võtta pisikese matka, võistluse kiiruse või täpsuse peale, samuti oleme valmis pakkuma soovijatele kanuusõitu kogu ürituse jooksul. Oleme avatud koostööks ettevõtetele, kelle põhitegevuseks on suvepäevade korraldamine.
